11.06.2021
11.06.2021
Suvine periood toob üldjuhul kaasa hulga erinevaid puhkuseplaane. Igasse suuremasse või väiksemasse reisikohvrisse võiks mahtuda ka esmaabikomplekt, et potentsiaalseid ebameeldivusi kiirelt leevendada. Mida võiks pakkida kaasa suvisesse esmaabikomplekti, räägib Benu proviisor Margot Lehari.
Proviisori sõnul tuleks esimesena veenduda, et kaasas on igapäevased ravimid ning inimene on veendunud, et neid on piisav varu terveks puhkuseks. “Vajadusel võiks tellida perearstilt retseptiravimite kordusretseptid,” soovitas ta.
On ka hulk tooteid, mis võiksid kaasas olla puhkusele siirduva inimese esmaabikotis. Näiteks võiks sinna kuuluda ühekordne või korduvkasutatav külmakott. “Korduvkasutatav on väga mugav – kotike asetatakse eelnevalt külmkappi sügavkülma kaheks tunniks või külmkapi soojemasse osasse neljaks tunniks,” selgitas proviisor.
Enamus traumade puhul on vigastuse vähendamise raviskeemi kuuluv külmaravi väga oluline etapp. “Külmakotti saab kasutada jäsemete traumadel, aga ka herilase nõelamise korral ja igasuguste muude tursete korral. Külmakotti hoitakse haigel kohal 20 minutit järjest, seejärel tehakse kolm tundi pausi ja nii järjest vigastuse esimesel kolmel päeval,” selgitas ta.
Ühtlasi võiks igasse esmaabikomplekti kuuluda nii täiskasvanu kui vajadusel ka lapse annuses valuvaigisti-palavikualandaja. “Paratsetamool või ibuprofeen aitavad peavalu, palaviku, traumadest tingitud lihas- või liigesvalu, herilase või mesilase nõelamisest tingitud valu ja turse korral ning sobivad nendeks suurepäraselt,” märkis Lehari.
Et suvel võib ootamatult välja lüüa allergiaid, on soovituslik võtta kaasa ka allergiatabletid üle 6-aastastele lastele ja täiskasvanutele ning allergiasiirup alla 6-aastastele lastele – need on proviisori sõnul head abimehed ka mitteallergilistele inimestele, seda näiteks putukahammustuste korral.
“Esimesed sääsed on üsna toksilise reaktsiooniga ja võivad anda suuri sügelevaid kuplasid,” rääkis ta. Nüüd on apteegi käsimüügis ka tõhusamad hüdrokortisooni sisaldavad tabletid. “Kui hammustab rästik või on inimene allergiline kiletiivalistele, siis lisaks adrenaliinipliiatsile tasub kaasa võtta ka need tabletid,” ütles proviisor.
Kindlasti võiks olla puhkusel kaasas sobiv putukatõrje. “Putukatõrjet leidub nii looduslikku, mille toimeaeg on lühem, kui ka keemilisi aineid sisaldav vahend, millele on kestvam toime,” rääkis Lehari.
Maale puhkama minnes on oluline kaasa võtta ka põletuse esmaabigeel. “See jahutab põletust ja on valuvaigistava toimega,” põhjendas proviisor. Niisiis võib geeli kasutada päikesepõletuse korral, kui on tugevam põletus/punetus, aga ka näiteks kuuma grilliga, ahjuga või sauna kerisega kokkupuutel tekkinud põletustel, kui tekivad erineva suurusega villid.
Seda on ennekõike vaja selleks, et vältida kuumakahjustuse edasilevimist kudedesse. “Kui geeli pole käepärast, siis jahutada toatemperatuuril oleva veega. Tasub meeles pidada, et vesi ei tohi olla jääkülm,” toonitas ta.
Kui esimesel päeval on jahutamine geelidega väga oluline, siis järgmisel päeval tuleb villidega põletust ravida nagu põletikulist haava ehk antiseptilise salvi või geeliga kinni kattes. “Suure villi võib steriilse süstlanõelaga katki torgata – seda siiski ettevaatusega ning külje pealt torgates,” soovitas ta.
Seedehäired põhjustavad puhkustel sageli väga palju ebamugavustunnet. Proviisori soovitusel võiks esmaabikomplektis leiduda piimhappebaktereid või Saccharomyces boulardii’d sisaldavat preparaati.
“See aitab nii kõhuvalu, iivelduse, kergema kõhulahtisuse kui ka kõhukinnisuse korral,” rääkis ta. “Kaugemale reisimiseks võiks kaasas olla siiski ka loperamiidi sisaldav käsimüügiravim,” lisas proviisor.
Iga eeskujuliku esmaabikomplekti kindel liige on alkoholisisaldusega antiseptiku lahus, mis on vajalik kas näiteks pärast puugi eemaldamist või putukate hammustusi naha desinfitseerimiseks. Kindlasti võiks komplekt sisaldada ka mittekipitavat vesilahust haava puhastamiseks, paari rulli sidet, paari haavavõrku, haavatampoone ja plaastreid erinevas suuruses.
Võimalusel või soovi korral võiks esmaabikomplekt sisaldada veel niiskeid salvrätikuid, desinfitseerivat geeli kätele, sobivat kätekreemi, niisutavat näokreemi ning kondoome.
Ära ei tohiks unustada ka päikesekaitsekreemide vajalikkust ja olulisust. “Kuigi eestlane armastab väga päikest ja oma kahvatut jumet parandada päikesevannidega, siis üle 20 minuti ei soovitata ikkagi päikese käes katmata nahaga või UV-kaitset sisaldava kreemita olla,” toonitas proviisor.
Päike teeb kahju kolmel moel: tekitab päikesepõletust, põhjustab naha fotovananemist ja ka nahavähki. “Päikesekiirgus on aktiinilise keratoosi otseseks põhjustajaks ning sellest võib kiiresti välja areneda pahaloomuline nahavähk,” märkis ta.
Ent millise SPF-faktoriga võiks tõhus päikesekaitsekreem olla? “Tõhus ja hea päikesekreem on UVB kiirguse suhtes SPF 50 faktoriga, UVA kiirguse suhtes vähemalt PPD 25 faktoriga ning keskkonnasõbralikkust silmas pidades ei sisalda koralle hävitavaid aineid nagu oksübensoon või oktinoksaati,” tõi Lehari välja.
Paljudel päikesekreemidel on proviisori sõnul lisaväärtusena kas pigmendilaike vähendavaid toimeaineid, nahka niisutavat hüaluroonhapet, antioksüdantseid vitamiine ja punetust vähendavaid ning kapillaare tugevdavaid toimeaineid.
Väga heaks abimeheks on ka aaloegeel. “Aaloegeel on universaalne päikesepõletuste, putukahammustuste ja väiksemate kriimustuste hooldamiseks,” rääkis ta ning lisas, et see sobib hästi ka külmakahjustustele. “Aaloegeel parandab vereringet, on jahutava ja kudesid taastava toimega,” sõnas ta.
