30 aastat proviisorina töötanud Siiri: valehäbiks pole apteegis mingit põhjust
Kohtla-Järve BENU apteegis proviisorina töötav Siiri Bunder õppis ameti selgeks ema soovil. “Meil kasvas peres kolm tütart ning ema soov oli, et ühest saaks õmbleja, teisest müüja ja kolmandast apteeker,” meenutab naine. Elu läks aga nii, et kolmest tütrest jäi ema valitud ametit täitma vaid Siiri, kes on tänaseks töötanud proviisori ametis ligi 30 aastat.
Valmistab tänaseni ravimeid
1994. aastal Tartu Ülikoolis proviisori eriala lõpetanud Siiri on pärit Ida-Virumaalt ning just kodukanti otsustas naine pärast õpinguid ka naasta. “Käisin Kohtla-Järvel praktikal ning minu juhendajaks oli Aime Tolga, kelle apteeki hiljem ka tööle asusin,” jutustab Siiri. 30 aastat hiljem töötavad mõlemad staažikad proviisorid endiselt Kohtla-Järvel ning saavad omavahel hästi läbi.
Just see Kohtla-Järve apteek, kus Siiri igapäevaselt töötab, on Ida-Virumaal üks väheseid apteeke, mille tagatoas ravimeid valmistatakse. “Teeme kohapeal lastele pulbreid, rahustavaid mikstuure, ninatilku, erinevaid salve – nii et meie oleme see õige apteek!” naljatleb Siiri.
Kuid mis Kohtla-Järve proviisorit nii kaua samal ametipostil hoidnud on? Eelkõige suur huvi oma töö ja inimeste aitamise vastu. “Mulle meeldib inimestega suhelda ja saada tagasisidet, kui mõni soovitatud preparaat tõepoolest kedagi aitas. Apteegitööd ei saa teha nii, et mõtled ainult müügile: tuleb lähtuda inimesest ja tema tervisemurest ning mõelda, millest võiks mure lahendamisel kasu olla.”
Kohtla-Järve elanikud tunnevad Siirit nägupidi ning soovivad vahel juttu vesta ka töövälisel ajal. “Lapsed on ikka küsinud, et kas ma tunnen tõesti kõiki Kohtla-Järve inimesi. Ma arvan, et olen elanud küll nii palju, et tunnen tõesti paljusid ja nemad mindki. See on hästi tore tunne!” muheleb naine.
Apteegist saab abi ja head nõu
Just apteeker on tihti esimene tervishoiutöötaja, kelle poole abi saamiseks pöördutakse. Seejuures võib just proviisor või farmatseut olla see, kes julgustab inimest arsti juurde minema – nii juhtubki, et vahel saab just apteegist viimase tõuke ja suunised edasi tegutsemiseks.
“Väiksemate murede korral saab apteegist ikka abi paluda, aga teinekord juhtub ka nii, et inimesel on probleem, mis vajab kindlasti arstiabi. Hiljuti tuli ühel proual jala peale punane laik ning seepeale ütlesin talle, et siin tuleb kindlasti arsti juurde minna. Pärast tuli proua tagasi ja tänas mind südamest, sest raviks läks antibiootikume tarvis!”
Ent mõistagi tuleb tänapäeval võidelda ka doktor Google’i näpunäidete ja teadmistega ning naabritelt ja sõpradelt kuuldud valeinfoga. Siiski leiab Siiri, et apteekrid on inimesed, kelle vastu on inimestel usaldus säilinud. “Apteeker on paljude jaoks ennekõike väga usaldusväärse mainega amet. Apteegist antavat nõu saab tasuta ning õnneks on paljud inimesed sama meelt ning meie räägitud juttu kahtluse alla ei sea,” kinnitab Siiri.
Piinlikke tervisemuresid pole olemas
Kuna apteegitöös tuleb suhelda väga erinevate inimestega, on Siiri valmis aitama igaüht, kes uksest sisse astub ega pelga ühtegi klienti. “On ikka juhtunud, et inimesed on vahel ebaviisakad ja ei pruugi isegi teretada, aga kui käitud ise temaga hästi, siis reeglina käitutakse sinuga sama hästi ka vastu! Meie püsikliendid on väga toredad intelligentsed inimesed ja oleme nendega siin väga rahul.”
Kuna tervisemuresid on erinevaid, leiab Siiri, et apteekrit ei tohiks peljata ka delikaatsete murede korral. “Apteeker pole see, kes hakkaks tervisemure peale naerma, punastama või näpuga näitama. Valehäbiks pole mingit põhjust – alati tuleb apteekrilt küsida, kui abi vaja on,” julgustab proviisor.
Alanud aastaks soovib Siiri Eesti inimestele eelkõige head ja tugevat tervist. “Usaldage ikka apteekrit ja uskuge sellesse, et ta oskab teile vajalikku nõu anda.” Samuti juhib Siiri tähelepanu, et inimesed ei otsiks ravimeid või teisi preparaate mujalt kui ainult apteegist. “Ärge usaldage naabrinaise juttu või internetis müüdavaid toidulisandeid, vaid ikka apteegitooteid ja apteekreid, kes teid ikka ja alati aidata soovivad!” ütleb ta lõpetuseks.
