Proviisori roll on muutumas: osaline ligipääs patsiendi raviloole võimaldaks isiklikumat lähenemist

Apteegis töötavad inimesed ei ole lihtsalt klienditeenindajad, vaid oma valdkonna parimad spetsialistid: just proviisor ehk ravimiteadlane on Eestis ainus koolitatud spetsialist ravimite disainimise, tootmise ja kvaliteedi alal. Proviisori ja frantsiisikonsultandi Liia Saava sõnul on apteekri roll ajas väga palju muutunud ning tulevikus võiks apteekril olla veelgi rohkem võimalusi inimeste aitamiseks.

Kirglikust huvilisest piirkonnajuhiks

BENU apteekide frantsiisikonsultandil Liia Saaval on ka endal proviisori magistrikraad – seda suuresti tänu Viljandi apteegis töötavale sugulasele, kelle mitmekülgsed tööülesanded tundusid noore neiu jaoks erakordselt põnevad. “Keskkooli lõpetamise järel sain ka ise apteegitööd proovida, kuna töötasin natuke aega jaendajana ja täitsin ülesandeid, mis erialaspetsialisti pädevusi ei vajanud,” meenutab ta.

Pärast Tartu Ülikoolis proviisori eriala lõpetamist töötas Liia mõnda aega kodukohas Viljandimaal, kui asutas kohaliku perearstikeskuse juurde oma esimese apteegi. Küll aga viis elutee peagi Tallinna poole ning kodukoha maa-apteekri ametikoht tuli edaspidiseks üle anda ametikaaslasele.

Tallinnas apteekrina töötades ristusid Liia teed apteegiärisse siseneda soovivate ettevõtjatega, kellel oli soov alustada apteegiketi loomisega. “Ma olin esimene apteeker, kelle poole nad pöördusid ning 2005. aastal, kui Tamro Eesti need apteegid omandas, sai minust piirkonnajuht,” räägib naine.

Vahelüli peakontori ja apteekide vahel

Siiski pole Liia apteekri valget kitlit tänaseni nurka visanud, vaid käib aeg-ajalt ka ise leti taga abiks – see tuleb tema sõnul ka nn põhitöö juurde kuuluvate ülesannete juures kasuks. “See on mulle väga meelepärane töö, kuna nii olen kõige paremini kursis, kuidas raviskeemid ja pakendid muutuvad või programm töötab. Just leti tagant saan olla vahelüliks frantsiisiandja ehk peakontori ja minu vastutusalasse kuuluvate apteekide vahel, kuna näen, millised küsimused lahendusi vajavad,” kinnitab Liia.

Peamisteks murekohtadeks on apteekides kindlasti ravimite kättesaadavuse ja tarneprobleemidega seotud murekohad. “Sellele jättis suure jälje koroonaviiruse tulek, mistõttu tekkisid ülemaailmsed tarneraskused ja tooraine puudus,” lisab ta.

Näiteks on suureks väljakutseks Ozempic, mida patsientidele järjest rohkem välja kirjutatakse, kuid mida Eestis nii palju saadaval ei ole. “Väga tihti tuleb klientidele apteegis selgitada, miks on infosüsteemis saadaval ravim broneeritud kellelegi teisele,” möönab Liia. Ehkki teinekord tuleb ette ka pahameelt, on inimesed siiski väga tänulikud, kui apteegist vajalikku abi saavad.

Osaline ligipääs raviloole võimaldaks paremini aidata

Kuivõrd proviisoriõppes omandatakse laiapõhjalised teadmised ravimitest ja nende toimest inimese organismis, võimaldaks ametikohal töötavate spetsialistide haridus aidata apteeki pöördujaid veelgi rohkem, kui proviisoril oleks osaline ligipääs patsiendi raviloole – see tähendab informatsiooni, mis aitaks apteekril patsienti paremini nõustada. Liia Saava sõnul oodatakse seda apteekides pikisilmi, kuna proviisori teadmised ja oskused võimaldaksid patsienti veelgi paremini aidata.

“Loodame väga, et peagi võetakse kasutusele süsteem, kus ka apteekrid näeksid patsiendi ravilugu, kuna nii saaks erialaspetsialist paremini hinnata, milliseid ravimeid patsient tarvitanud on ning ka omalt poolt vajaliku panuse anda,” sõnab Liia.

Apteekri rolli tähtsus on järjest enam tõusnud ka ravijärjekordade tõttu. “Apteeker on reeglina see inimene, kelle abivajaja esimesena kätte saab. Apteeker ei pane diagnoosi ega pruugi kohe saada parimat võimalikku ravi pakkuda, kuid on väga oluline, et on olemas tervishoiutöötaja, kelle poole kiiremas korras pöörduda. Vajadusel aitavad apteekrid sobiva kontakti leidmisel, kuid seniks, kuni patsient pääseb erialaarsti vastuvõtule, saab tervisemurele tihtipeale leevendust just apteegist,” kinnitab Liia.

Just inimeste aitamine ja vajalike teadmiste jagamine on see, mis Liiat tänaseni aeg-ajalt apteegileti taha viib. “See tunne, et saad olla teistele vajalik ja jagada teadmisi, mida teistel ei ole, on minu jaoks väga oluline. Apteegitöö on väga põnev ja kindlasti teen seda frantsiisikonsultandi töö kõrvalt edasi,” ütleb naine.